Meeli Kaldma, EKEÜ liige
15. novembril Paide Muusika- ja Teatrimajas korraldatud sündmus tõi kokku kutseõpetajaid kogu Eestist. Varem on EKEÜ korraldanud sihitud tegevusi temaatiliste seminaride vormis, kuid need ei hõlmanud kõiki kutsehariduse õpetajaid.
Kogu teatrimaja oli kaunistatud Tartu Kunstikooli õpilaste origami-südamete ja neist loodud kujundustega. Kujunduse üksikmoodul sümboliseeris kutsehariduse õpetajaid. Sündmuse kava ootas osalejaid istmetel, kaunistatuna samuti origami-südametega.
Tervitussõnad lausus EKEÜ juhatuse esimees Kuno Rooba. Tema kõnes kajastus mure kutseõpetajate staatuse üle ühiskonnas, rõhutades vajadust tõsta nende nähtavust. Ta tõi esile, et suurim probleem on seotud töö tasustamisega: puudub diferentseerimisfond erinevalt üldhariduskoolidest. Samuti pole välja töötatud toimivat karjäärimudelit. Rooba kutsus huvilisi osalema EKEÜ tegevuses, et anda oma panus riikliku tasandi aruteludesse nende küsimuste lahendamisel.
Haridusminister Kristina Kallase videotervitus tekitas mõnes osalejas pettumust, kuna praeguse kutsehariduse reformi valguses oleks oodatud ministri isiklikku kohalolekut. Tema lühike sõnum sisaldas tuttavaid teemasid, nagu uute oskuste omandamine, õpetaja toetamine ja karjäärisüsteemi väljatöötamine, kuid konkreetseid tegevuskavu ei tutvustatud. Ta rõhutas siiski muutustega kohanemise olulisust.
Ettekannetes järgnesid inspireerivad ja optimistlikud sõnavõtud.
Anne Rudanovski, tänavune aasta kutseõpetaja ja Tartu Kunstikooli õpetaja, rõhutas, et õppimisprotsessis on oluline käte roll. Seda, mis toimub ajus, ei saa eraldada sellest, mis toimub kehaga. Õppimiseks peab aju saama kontakti välismaailmaga ja kätel on selles väga oluline roll. Ta tõi esile, et käelised tegevused aktiveerivad ulatuslikke kognitiivseid protsesse, ning viitas Iisraeli vanasõnale: „Käsi avab mõistuse.“
Kehtna Kutsehariduskeskuse eesti keele õpetaja Kati Murutari esitlus oli keeleliselt nii mõistatusrohke, et seda peab YouTube’ist üle vaatama. Ta oli enda jaoks mõtestanud väga mitmekülgselt mõtted õpetajaks olemisest ning rõhutas, et õpetaja peab iga päev õppima, et olla oma ülesannete kõrgusel. Ta märkis julgelt, et kutsekooli õpetaja pole „second händ“, vaid kõrgharidusse sisenemise vääriline, olenemata vanusest või karjääripositsioonist.
Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu andis ülevaate kutseõpetaja rollist koolijuhi vaates. Ta tõi esile, et kutseõpetajaid on Eestis vaid 8% õpetajaskonnast ning nende ametikoha keskmine suurus on 0,6, mis on väiksem kui üldhariduses (0,85). See on tingitud asjaolust, et paljud kutseõpetajad töötavad paralleelselt ka oma erialal. Ta rõhutas, et kutseõpetajad on uue reformi võtmeisikud, kuid senini pole piisavalt juhiseid ja toetust nendeni jõudnud. Ta kutsus osalema karjäärimudeli arendamisel, et see päriselt toimiks.
Pealelõuna esimese tunni sisustas tööõnne ekspert Tiina Saar-Veelmaa. Ta keskendus õnnele ja tasakaalule hoolimata muutlikust keskkonnast kutsehariduses. Väga palju saab inimene ise ära teha. Ta rõhutas õnnelikkuse äratundmist oma elus, selle uuesti esilekutsumist. Ta rõhutas lihtsaid põhitõdesid, oma eesmärgi seadmist, teadmist, mille poole olen teel ja milline on minu tegelik mina. Palus mõelda sellele, milline töötamine teeb mind õnnelikuks ja mis aitab kaasa eneseteostusele. Naerupahvaku saalis tõi tõdemus, et tööga õnnelikuks ei saa. Eneseteostus ei piirdu vaid tööalase eluga. Samas tõi ta välja, et hea juht mõjutab vaid 25% meie tööelust. Tänapäeval hakatakse rääkima juba töötüdimusest, olenemata sellest, et töötingimused on head.
Teise ja päeva viimase tunni meie pealelõunast sisustas ansambel Puuluup, kes oma sõnaliste vahelugudega olid samuti inspireerivad ja humoorikad ning panid päevale koostantsimisega lõbusa punkti.
Suur tänu korraldajatele! Jääme ootama uusi kohtumisi kutseõpetajatele!
Pildid konverentsist
Fotod: Taavi Tuisk, Kalle Toom