Soovitused kutsehariduspoliitika tegemiseks
Erasmus+ projekti partnerid Praline esitasid oma projekti lõpus 18 soovitust, sealhulgas nõutavad tegevused. Soovitused põhinevad headel näidetel praktikast, mida kogeti vastastikuste õppekülastuste, veebiseminaride ja pärast iga koosolekut peetud arutelude käigus.
Käesolevad soovitused annavad poliitikakujundajatele ja asjaomastele sidusrühmadele võimaluse viia need vastavusse erinevate riiklike, piirkondlike ja institutsionaalsete tingimustega. Rakendamine nõuab tõhustatud koostööd erinevate sidusrühmade vahel, nagu neid on käesolevas dokumendis mainitud, et tagada soovituste tegelik mõju. Projekti Praline partnerid püüdsid selle soovitusdokumendiga mitte ainult määratleda, mida tuleb teha, vaid ka võtta enda vastutus, näidates, milline osapool peab eesmärkide saavutamiseks teatud tegevusi ette võtma.
Antud projekti puhul puudutab see koolituspakkujaid. Iga eurooplase elukestva õppe edendamiseks ja kaasava ühiskonna edendamiseks kutsume ELi institutsioone ning ELi liikmesriikide riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke otsustajaid, ettevõtteid ja teenusepakkujaid üles kaaluma ja rakendama järgmisi soovitusi:
Õppevõimalused:
1. Tagada, et kõigil õpilastel, sõltumata sotsiaal-majanduslikust taustast, oleks juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja koolitusele, et anda neile vajalikud oskused, eelkõige need, mida nõuab digitaalsele ja keskkonnasõbralikule majandusele üleminek. Vähem levinud lähenemisviisid raskesti ligipääsetavate sihtrühmadeni jõudmiseks võivad olla viljakad.Koolituspakkujate tegevused: Tehke kindlaks kohalikul tasandil sihtrühmad, keda on vaja toetada. Nende rühmade nimel tehakse poliitikakujundajate juures lobitööd. Määratlege juhtimis- ja vastutus-struktuurid. Kvalifikatsioonikeskused peaksid olema lähedal.Poliitikakujundajate tegevus: individuaalse õppekonto või vautšerite pakkumine, mis muudavad õppimise taskukohaseks. Muude eelduste, näiteks taskukohase lapsehoiu tagamine, et muuta õppimine teostatavamaks. Arvestada, et täiskasvanute motivatsiooniprobleemid võivad tuleneda perekondlikust olukorrast, ajapiirangutest ja rahalistest probleemidest.
2. Täiskasvanuhariduse pakkumismudelites tuleb olla uuenduslikumad, luues paindlikke mudeleid isikupärastatud õpiteede jaoks, sealhulgas eelneva õppimise ja töökogemuse tunnustamiseks. See peaks kajastuma õppijate juurdepääsu valikus – näost näkku, veebis või mõlema kombinatsioonis.Koolituspakkujate tegevused: liikuge üle õppijakesksemale lähenemisele. Ületage lõhe vajalike oskuste ja juba olemasolevate oskuste vahel.Poliitikakujundajate meetmed: looge õiguslik raamistik selle võimaldamiseks. Õppepuhkuse eest tasuline vaba aeg. See peab olema seadusega reguleeritud tööandjate kohustusega.Koolituspakkujate, tööandjate ja poliitikakujundajate tegevus: Suurendada sotsiaalset dialoogi tööandjate esindajate ning ühenduste ja ministeeriumide vahel.
3.Tagada töötasu jätkumine õppepuhkuse ajal. See peab olema seadusega reguleeritud, nõudes tööandjatelt selle järgimist.Tööandjate tegevus: Hõlbustada õppepuhkuse võtmist kui tasustatud vaba aega. Muutke see ettevõtte poliitika osaks. Reguleerige seda sotsiaalpartnerite dialoogi kaudu.Poliitikakujundajate tegevus: Õppepuhkuse osas täiendada tasustatud vaba aja andmise reguleerimine seadusega. Julgustada sel teemal sotsiaalset dialoogi.
Tööturg ja muud sidusrühmad 4. Tagada tugevam seos haridusasutuste ja tööturu nõudmiste vahel, et tõsta haridus- ja koolitussüsteemide reageerimisvõimet õppijate vajadustele ning tööturu ja ühiskonna kiiretele muutustele ning võimaldada sujuvaid üleminekuid.Koolituspakkujate ja tööandjate tegevus: Tõhus koostöö tööandjatega, et võtta ühine vastutus haridusjuhtide ja kutsehariduse pakkujatena. Mõlemad pooled peavad kohustuma avaldama poliitikakujundajatele survet, et nad hakkaksid kasutama paindlikke toimimisviise.Kaaluda koos tööandjatega töötajate isikliku arengu kaasrahastamist ja kaasomamist seal, kus riiklik rahastus puudub.Poliitikakujundajate tegevus: investeerida töökohtade ja oskuste prognoosimise süsteemi kaudu oskuste kirjeldustesse. Suurendada sotsiaalset dialoogi tööandjate esindajate, teenusepakkujate ühenduste ja ministeeriumide vahel.
5. Propageerida ja toetada paindlikke ja piisavaid tööpõhise õppe võimalusi täiskasvanutele kui olulist sammu iga inimese ametialase edenemise suunas.Koolituspakkujate tegevus: Edendada ja korraldada töökohapõhist õpet. Anda teavet ja korraldada regulaarset kolmepoolset monitooringut õppija, pakkuja ja ettevõtte vahel.Ettevõtete tegevus: avage uksed praktikantidele ja määrake ettevõtetes õppijatele/õppijatele mentorid.Poliitikakujundajate tegevus: Hinnake võimalusi maksusoodustusteks (nt sotsiaal-kindlustusmaksete vähendamine). Luua võimalus õppekava kiireks kohandamiseks, keskendudes vähem CV-le ja rohkem võtmeoskustele – pehmetele oskustele – läbivatele oskustele. Kaasake sotsiaalpartnerid, ettevõtted, koolituspakkujad ja kojad.
6. Julgustada ja edendada tugevamat koostööd avaliku ja erasektori partnerlustes, et muuta elukestev õpe reaalsuseks iga inimese jaoks. Nende partnerluste tähtsust rõhutati taas Covid-19 pandeemia ajal, kui teatud sektorites töö kadus, kuid tekkis teistes. Kutsehariduse ja täiskasvanuhariduse pakkujate ülioluline roll VKEde toetamisel ettevõtluse innovatsiooni, tootlikkuse ja tootearendusega väärib suuremat tunnustust. Koolituspakkujate, ettevõtete ja poliitikakujundajate tegevus: toetage avaliku ja erasektori partnerlusi, nagu kutsealase tipptaseme keskused (CoVE) ja osalege nendes. Lubage avalikul haridusel olla sama kiire kui erakoolituse pakkujatel, kes võivad olla paindlikumad. Hinnake paindlikult ja tõhusalt vajalikku bürokraatiat, et kiiresti reageerida tööandjate vajadustele.
7. Edendada kutse- ja hariduskursusi ning muid elukestva õppe vorme kui vahendit sisserändajate ja pagulaste integreerimiseks neid vastuvõtvatesse riikidesse ning nende suunamiseks tööturule.Koolituspakkujate tegevused: Heade tavade jagamine ja õpetajate ettevalmistamine uute tulijate koolitusteks. Toetage lõimumist ja keeleõpet kooli/kolledži ja ettevõtte kombineeritud keskkonnas.Ettevõtete tegevused: võtke uued tulijad pardale ja andke neile ettevõtte poolt mentor.Poliitikakujundajate tegevus: rändajate ja majanduslikel põhjustel sisserändajate poliitika peaks arvestama riigi kohalikku konteksti. Tööturul osalemise tõkked tuleb kaotada.
8. Hõlbustada tugevat valdkondlikku dialoogi (teenuseosutajad, ametiasutused, sotsiaalpartnerid) ning sisukat ja jätkusuutlikku koostööd hariduse ja koolituse vallas, edendades vastastikust õppimist Euroopa, riiklike ja piirkondlike/kohalike partnerite seas haridus- ja koolitusvaldkonnas.Koolituspakkujate tegevus: Korraldage ja osalege nimetatud osapooltega vastastikuste õppimise tegevustes. Levitage häid tavasid välismaalt oma piirkondlike/kohalike tööandjate ja muude pakkujate võrgustikele.Ettevõtete tegevus: püüdke osaleda valdkondlikus dialoogis.Poliitikakujundajate tegevus: toetage seda protsessi kõigi võimalike vahenditega ja investeerides (jätkuvalt) rahvusvahelise koostöö eelarvetesse, nagu nt Erasmus+.
Kvaliteet, kutsehariduse pakkujad ja õpetajad
9.Parandada täiskasvanuõppe ja kutseõppeasutuste kvaliteeti, et edendada häid õpikeskkondi õpilastele ning toetavat töökeskkonda õpetajatele, koolitajatele, koolijuhtidele ja teistele haridustöötajatele seoses kutseõppeasutuste digitaalsele ja keskkonnasäästlikule üleminekuga ning Covid-19 pandeemiast taastumist silmas pidades.
Koolituspakkujate tegevus: organisatsioonid peavad olema vastutustundlikud ja selgelt näitama, mida nad oma eelarvega teevad. Ettevõttesisese koolituse puhul peavad pakkujad/koolid parandama õppijate juhendamist. Töötajad peavad uuendustega sammu pidama.
Ettevõtete tegevus: õppimine on kahesuunaline tänav. Koolid peavad arvestama ettevõtete vajadustega, kuid ka ettevõtted (VKEd) saavad koolidelt õppida jätkusuutlikkuse ja digitaliseerimise alaste uuenduste osas.
Poliitikakujundajate tegevus: kutse pakkujatel peab olema infrastruktuur ja tööriistad, et pakkuda kõrgetasemelisi ja atraktiivseid õppimisvõimalusi
10.Täiskasvanute koolitusprogrammid, mis toetavad vaimse või füüsilise puudega inimeste heaolu, vaimset tervist ja integratsiooni, peaksid olema teenuseosutajate ja sidusrühmade teenuste jagatud vastutus.Koolituspakkujate tegevused: määrake õppeprogrammidesse mitte ainult õpetajad, vaid ka mentorid, kellel on õppija õpi- (ja elu-) keskkonna kohta terviklikum nägemus. Kaasake õppija protsessi kõik asjakohased sidusrühmad.Ettevõtete tegevus: võtke endale jagatud vastutus kõigile võimaluste pakkumisel.Poliitikakujundajate tegevus: investeerida toetavatesse struktuuridesse, nagu nimetatud sihtrühmade juhendamine ja juhendamine. 11.Suurendada täiskasvanuhariduse koolitajate, kutsekoolitajate ja muu haridustöötajate elukutse atraktiivsust, täiustades värbamisprotsesse ja tagades nende püsimajäämise, inimväärsed ja väljakutseid pakkuvad töötingimused ning stabiilse töökoha.Pakkujate tegevused: Määrata õpetajatele plaan oma teadmiste ja oskuste täiendamiseks. Tuleks toetada suutlikkuse suurendamist, et kaasata rohkem ELi rahastatavaid projekte. Hinnata, kuidas saaksime töötajatelt tulevaid sisekoolitajate oskusi täiendada. Kaaluge stiimuleid tööandjatele ja töötajatele, nt. maksuvähendused.Poliitikakujundajate tegevus: pakkujatele suurema institutsionaalse autonoomia andmine. Teha ettepanekuid reeglistiku kohta õpetajate/koolitajate palkamiseks ja edendada nende spetsialistide vaba liikumist. Julgustada suurendama kutsehariduse ja -koolituse teadusuuringuid.
12. Tagada, et täiskasvanute koolitajad saaksid täiskasvanuharidusalast koolitust, mis hõlmab selliseid teemasid nagu: täiskasvanuhariduse põhimõtted (andragoogika), täiskasvanute motivatsioonisuunised, täiskasvanute koolitusest/haridusest loobumise põhjused, materjalide kasutamine täiskasvanuõppes, psühholoogiline nõustamine ja juhendamisrakendused täiskasvanuhariduses. Samuti veenduda, et koolitust korratakse süstemaatiliselt.Koolituspakkujate tegevused: hõlbustada õpetaja rolli juhendamise ja juhtimise(mentorluse) osas, võttes arvesse õpilaste õpistiili. Õpetajate koolitus-programmides tuleb uut õpetaja rolli arvesse võtta.Kutseõppe pakkujad peavad pakkuma oma töötajatele atraktiivseid õppepuhkuse võimalusi ja tegema koostööd kutseõpetajatele kutse omandamiseks koolituste pakkumisel.Poliitikakujundajate tegevused: Vajalike (õiguslike) tingimuste loomine ja finantseerimine.
13. Soodustada ja toetada õpetajate, koolitajate ja koolijuhtide pidevat professionaalset arengut, mida toetavad vajalikud reformid, konsulteerides sotsiaalpartnerite, valitsuste ja muude asjaomaste sidusrühmadega, et pakkuda oskusi, mis vastavad tööturu vajadustele ja on kõigile kättesaadavad.Koolituspakkujate tegevus: Jätkata lobitööd riikide valitsustes, et toetada kutsehariduse ja -koolituse õpetajaid, ja pidada tööandjatega regulaarseid konsultatsioone oskuste vajaduste üle.Ettevõtete tegevus: Regulaarne konsultatsioonide läbiviimine töötajate nõutavate oskuste üle.Poliitikakujundajate tegevus: Luua võimalused ja õiguslikud raamistikud õpetajate, koolitajate ja koolijuhtide pidevaks professionaalseks arenguks. Regulaarsete konsultatsioonide läbiviimine sotsiaalpartnerite ja teenuseosutajate ühendustega.
Staatus
14.Kutsehariduse ja täiskasvanuhariduse olulisuse profiili tuleb valitsuse tasandil tõsta. Liiga paljud inimesed lähevad ülikooli ja jõuavad seejärel tagasi kutsehariduse ja -koolituse süsteemi, et jälle ümber õppida. See on avalike vahendite ebamõistlik kasutamine. Covidi pandeemia ja ülemaailmne konflikt on näidanud, et kutsehariduse ja täiskasvanuhariduse sektor on äärmiselt vastupidav. Valitsused peaksid sellele tuginema ja majanduskasvu toetama.Koolituspakkujate tegevused: Keskkoolide poole pöördumine teabe- ja tutvustusprogrammidega kutsehariduse ja -koolituse võimaluste kohta, et näidata potentsiaalsetele uutele õppijatele kutsehariduse maailma. Poliitikakujundajate meetmed: Jätkata investeerimist kutsehariduse ja -koolituse staatusesse kui hinnatud võimalusesse tööle saamiseks ja täiendõppeks. Tööhõiveteenistused peaksid andma töötutele ja töö kaotamise ohus olevatele rühmadele teavet täiskasvanuõppe programmide kaudu ümberõppimise kohta.
15. Arvestada tuleb nii täiskasvanuhariduse sotsiaalse kui ka majandusliku väärtusega. Valitsused peaksid arvestama mõlema tähtsusega. Vaba aja või sotsiaalsed täiskasvanute programmid võivad olla esimene samm tagasi raskesti ligipääsetavate täiskasvanute haridusse ja koolitusse.Koolituspakkujate tegevused: investeerida teabesse järelprogrammide kohta, et edendada maksimaalselt liikumist vaba aja programmidelt töö- ja tööhõiveprogrammidele.Tööandjate tegevus: Pakkuda ja toetada õppimisvõimalusi laiemas mõttes, mitte ainult kitsalt töökohale orienteeritud oskuste osas.Poliitikakujundajate tegevus: mitte ainult tööturule suunatud otseste programmide, vaid ka sotsiaalsemate programmide toetamine rahalisel ja hõlbustaval viisil.
Finantseerimine
16. Kui täiskasvanute osaluse suurendamiseks pakutakse erinevaid õppimisvõimalusi, st hübriidõpet, peab infrastruktuur ja tehnoloogia olema paigas ning rahalised vahendid selle katmiseks. Samuti tuleb tagada, et rahastamissüsteem soodustaks õppimisõiguste ja -võimaluste tõhusust ja läbipaistvust.Koolituspakkujate tegevus: Pöörake asjakohast tähelepanu vastutusele ja näidake läbipaistvalt investeeringute tulemusi. Aidake kaasa usalduskultuuri loomisele.Ettevõtete tegevus: Pakkuda töötajatele piisavaid võimalusi tööajal ümber- ja täiendusõppeks.Poliitikakujundajate tegevus: kõrvaldada tõkked ja muuta rahastamine kaasavaks nii täiskasvanuhariduse kui ka alghariduse jaoks. Suurendage usaldust pakkujate vastu.
17. Investeerige elukestvat õpet toetavatesse õppekultuuridesse, koolidesse ja ettevõtetesse. Nooremate ja vanemate õppijate ühendamine aitab kaasa toetavale õppimiskultuurile ja muudab pakkumise rahaliselt elujõuliseks.Koolituspakkujate tegevus: Korraldada õppijate segavanuselised rühmad. See võib noortele ja eakatele inimestele positiivselt mõjuda.Ettevõtete tegevus: soodustada õppeprogrammides osalemist.Poliitikakujundajate tegevus: ärge tehke vahet täiskasvanuõppel ja esmasel õppimisel, vaid toetage kogu õppimist samade õigusaktide raames.
18. Covid on kaasa toonud ressursside ja õppematerjalide parema jagamise. Positiivselt tuleks julgustada liikumist koolituspakkujate ja õpetajate vahelise koostöö poole.Koolituspakkujate tegevus: Teha koostööd teiste koolituspakkujatega (ja ettevõtetega), et saavutada ressursside kasutamise efektiivsust. Mõelge väikeklasside kokkupanemisele, kallite instrumentide (tehnoloogia) kasutamise jagamisele. Konkurentsi asemel rohkem koostööd.Ettevõtete tegevus: Teha koostööd koolituspakkujatega kõigil võimalikel tasanditel, näiteks ettevõtete külalislektorid koolides, kallite ja arenenud instrumentide ühine kasutamine ning teadmiste jagamine.Poliitikakujundajate tegevus: Soodustada koostööd, kasutades vajadusel rahastamist roolirattana.
Inglisekeelsest versioonist kohandanud
Meeli Kaldma
Praline EKEÜ projektijuht
PRomoting Adult Learning In Networks
Project website: https://pralineadulteducation.eu/
Start: 15 – 01 – 2021
End: 14 – 01 – 2024
Results: https://pralineadulteducation.eu/results/
Praline policy recommendations with headers and actions
Objectives and Context:
- Strengthen existing transnational networks of adult education providers by means of mutual learning, peer counselling, and capacity building (EUproVET)
- Support the growth and professionalisation of existing national networks
– In the proposal we added VET providers (VET and ALE)
Use the wider EUproVET network to strengthen:
1. Providers of Adult Learning and VET on national level
2. improve and promote a widening of international cooperation through sharing Good Practices on ALE on practitioner and policy level
3. policy reach of EUproVET at EU level.
- PLA Theme 1: Adult Education: Where does the responsibility lie and how do EU Member States ensure that education for adults is inclusive at all levels. What are the barriers to access for Adult Education and how do we overcome these?
- PLA Theme 2: Digitalisation, Automation and Artificial Intelligence – Upskilling and reskilling adults in a digital age
- PLA Theme 3: Sustainable development goals and what does this mean for VET and Adult Education
- PLA Theme 4: Language learning for migrant learners
- PLA Theme 5: Adult Learning in the workplace
- PLA Theme 6: Basic Skills for All
- PLA 7: To be decided, allowing for flexibility throughout the project
In network are 12 countries 13 partners from different organisations:
- MBO Raad, the Association of Colleges, NL (coordinator)
- AoC, Association of Colleges, UK (co-author of the proposal)
- ETBI, Education and Training Boards Ireland, IE
- AMKE, Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry, FI
- SZKSC, SKUPNOST ZAVODOV KONZORCIJ SOLSKIH CENTROV, SI
- EAAVE, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, EE
- Ikaslan, association of 27 public vocational colleges in the Basque Country of Spain, ES
- FP Empresa, The Association of Vocational Training Centres FP Empresa , ES
- UNMFREO, Union Nationale des Maisons Familiales Rurales d’Education et d’Orientation, F
- REDVET, International Association for Research and Development of Voca ,TR
- ANESPO, Associação Nacional de Escolas Profissionais, PT
- Hrvatsko andragoško društvo, CR
- BBB, Bundesverband der Träger berufliche Bildung, D
Member of the board of EKEÜ, coordinator of Praline project
Meeli Kaldma
Praline project meeting in Dublin, Ireland
EKEÜ members Meeli Kaldma and Karen Sukiasyan took part of the 4th PLA meeting in Dublin, Ireland on 10 – 11 May, 2022. The main focus at this meeting was on the language learning for migrant learners. The partners and external experts spoke on a wide range of issues and shared good practices of FET (Further Education and Training) in Ireland and ESOL (English for Speakers of Other Languages). Due to the recent dramatic developments in Ukraine, Ireland has also hosted a huge number of refugees. Therefore, the experts at the PLA meeting also focused on the local responses to this global crisis – planning and delivering ESOL provisions for Ukrainian citizens. The PLA meeting ended with quite an interesting workshop on design thinking where the participants tried to explore current VET landscape, challenges, opportunities and the future.
The next PLA meeting will be held in Tallinn, Estonia on 6 – 7 October, 2022 where the main focus will be on digitalization and e-governance.
PRALINE Prantsusmaal
30-31.01 toimus Prantsusmaal La Rochelle’s PRALINE projekti partnerite 6. kohtumine, mis keskendus säästva arengu eesmärkidele ning sellele, kuidas nende eesmärkide poole püüdlemine mõjutab kutse- ja täiskasvanuharidust.
Kohtumise korraldajaks ja võõrustajaks oli Philippe Ristord MFR kutsekoolide võrgustikust, mis koondab pea 700 kutseõppeasutust üleilmselt, sh 495 Prantsusmaal ning mille eripäraks on paiknemine maapiirkondades, oma tegevusega regionaalarengu toetamine ja koolide toimimine nö peremajadena.
Igas koolis on keskmiselt 150 õpilast, keda juhendab umbes viieteistkümnest inimesest koosnev haridusmeeskond (direktor, kaheksa mentorit, koduperenaine, kokk, sekretär, hoolduse eest vastutav isik, öine juhendaja). Täiskasvanute osakaal õppijatest on umbes kolmandik, noored õppijad sisenevad kutsekooli 14-aastasena.
Mõistmaks paremini MFR toimemudelit ning võtmerolli täitvate mentorite rolli, ülesandeid ja väljakutseid, esines projektimeeskonnale enam kui 20 aastat seda tööd teinud mentor. Selgus, et tööpäevad algavad hommikuti kell 8 ja lõppevad õhtul kell 10. Mentorite ülesandeks on väga mitmekülgne õppijate toetamine, sh koostöö erinevate spetsialistidega ja lisaks õppetööle osaletakse ka õhtuste vabaaja tegevuste juhendajana. Osalejate hulgas pälvis tutvustatud kaasus ohtralt tähelepanu, kuivõrd koolide kontseptsioon ning mentori roll kätkesid sootuks uut lähenemist kutseõppe pakkumisele ning võimalikult terviklikule õppija arengu toetamisele, kus oluline roll on töökasvatusel ning õppijate osalusel kõikvõimalike majapidamistööde teostamisel.
Konkreetse MFR koolide võrgustiku näitel tutvustati ka Prantsuse koolide kvaliteedi tagamise süsteemi. Räägiti nii sellest, mida eeldab riik läbi kohustusliku kvaliteedi hindamise kui sellest, mida MFR juhtkond on otsustanud lisaks teha ettevõtte sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu eesmärkide raames. See oli inspireeriv näide sellest, kuidas lisaks kohustuslikule kvaliteedihindamisele, otsustab organisatsioon teha rohkem, kuivõrd see toetab nende jätkusuutliku toimimise taotlusi ja sotsiaalse vastutuse väärtusi.
Väga põneva ettekande tegid ka Smart Campus projekti esindajad La Rochelle’i ülikoolist, tutvustades La Rochelle kui Zero Carbon Territory, rääkides sellest, mis see on ning mil moel plaanitakse toetada säästva arenguga seotud oskuste arengut.
La Rochelle on säästvat arengut prioriteediks pidanud viimased 40 aastat ning aastaks 2040 loodetakse saavutada süsiniku neutraalsus. Ilmselgelt on tegemist ambitsioonika eesmärgiga, aga arvestades seda, et selle eesmärgi nimel töötab enam kui 130 partnerist koosnev ökosüsteem, sh kohalikud omavalitsus, ettevõtted, teadusasutused, võrgustikud ja liidud, on samavõrra ilmselge, et tegemist on väga laiapõhjaliselt kogukonda puudutava ja käivitava teemaga.
Eesmärgi saavutamiseks on käima lükatud suur hulk tegevusi, sh säästva arengu pioneeride/eestkõnelejate võrgustiku loomine, energiatõhusust taotlevate renoveerimisprojektide toetamine, linna märgalade arendamine ja veekogude hooldus, säästva arengu mentorluse pakkumine ettevõtetele, jpm.
Viimase ettekandena tutvustati Zero Barrier nimelist algatust, mille sisuks on luua oskuste andmebaas ja oma oskuste tõendamiseks digitaalne keskkond.
Algatus tõukus tööandjate vajadusest saada ühelt poolt ülevaade töötajate oskustest ja oskuste arengust ning teisalt võrrelda neid erinevateks ametialadeks vajalike oskustega. Ajapikku idee arenes, erialastele oskustele lisandusid ülekantavad oskused ning digitaliseerimine ja aastal 2022 vormus idee projektiks eesmärgiga luua ZeroBarrier nimeline tarkvara avalikuks kasutuseks üle Euroopa.
Tarkvara võimaldab sisestada erinevaid oskuste plokke ning määratleda nende tõendamiseks vajalikud toimingud, sisestada ja võrrelda olemasolevaid oskusi soovitud ametialale vajalike oskustega ja määratleda koolitusvajadus, sisestada töökohapõhise õppe programm, seirata selle kulgu, hinnata oskuste arengut ja tagasisidestada õppimisprotsessi juhendaja ja juhendatava vahel.
10 Euroopa riigi kutsehariduse võrgustikke koondava PRALINE projekti eesmärgiks ongi täiskasvanuhariduse edendamiseks projektis osalevate riikide parimate praktikatega tutvuda. Sedakorda fookuses olnud säästva arengu eesmärkide ellu rakendamist käsitlevad näited olid põnevad, mõtlema panevad ja inspireerivad. Projekti koosoleku tulemusena sõnastame nähtu ja kuuldu pinnalt soovitusi ka Euroopa Komisjonile selleks, et säästva arengu eesmärkide elluviimist kutse- ja täiskasvanuhariduses toetada.
Eestit esindasid seminaril Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu liikmetena Triin Laasi-Õige ja Tõnu Armulik.
Järgmine Praline töörühma kohtumine toimub Tallinnas 6.-7.10.2022. Teemaks digioskused täiskasvanuõppes.
Täiskasvanute õppe edendamine võrgustikus PRALINE
Meie ühingu põhitegevus – kutseõppe edendamine on jõudnud üle-Euroopalise projekti põhiteemaks. Paar aastat tagasi kutsusime viie maa võrgustiku EUProVETi esindaja Matti Isokallio esinema EKEÜ kevadseminarile rääkimaks võrgustikutööst Euroopa tasemel. Liitunud olid viie maa kutseõpet esindavad liidud: Soomest, Sloveeniast, Inglismaalt, Hollandist ja Iirimaalt. Eesmärgiks on neil kutseõppe alase poliitika tegemine läbi võrgustiku Euroopa Liidu üleselt. Kuid viis riiki on vähe.
Teisel katsel õnnestus projektitaotlus ja teoks saab uus projekt Praline. Projekti teema on fokusseeritud täiskasvanuõppe edendamisele võrgustikus. Haaratud on juba lisaks eelmainitutele ametikoolitust esindavad liidud Hispaaniast (2 partnerit), Prantsusmaalt, Türgist, Portugalist, Horvaatiast, Saksamaalt ja Eestist, kokku 12 riigist 13 partnerit.
16.detsembril toimus esimene osa ja 11.veebruaril II osa avaseminarist, kus kõik partnerid said tutvustada oma riikide ametiõppe süsteemi täiskasvanuõppe fookusest lähtuvalt ja tuua esile parimad praktikad, aga ka kitsaskohad.
Projekti olulisemad eesmärgid on:
- Tugevdada olemasolevat rahvusvahelist koostöövõrgustikku vastastikku õppides üksteiselt ja tõsta võrgustiku suutlikkust.
- Toetada praegust rahvuslike võrgustike professionaalsust ja tugevnemist.
EKEÜle on see esimene sellise rahvusvahelise ulatusega projekt. Juhtimiskomiteesse kuulub meie poolt Triin Laasi, Meeli Kaldma koordineerib projekti tegevusi. Edaspidi on võimalus kaasata projekti tegevustesse nii meie ühingu liikmeid kui ka spetsialiste kutseõppega tegelevatest erinevatest organisatsioonidest. Kõik, kellel on huvi osaleda veebipõhistes aruteludes, andke märku, veebipõhiselt pole kuulajate arv piiratud.
Kavas on 7 seminari erinevates riikides, järgmine on Prantsusmaa kord eeldatavasti maikuus ja järgmine septembris Türgis. Kas need saavad toimuma distantsilt, hübriidselt või kohapeal, näitab aeg.
Projekti algus: 15/01/2021
Projekti lõpp: 14/01/2024
Pildikesi meie aktiivgruppide sessioonidest:
EKEÜ juhatuse liige, Praline projekti koordinaator
Meeli Kaldma
Pralinee projekti kohtumine Dublinis, Iirimaal
EKEÜ liikmed Meeli Kaldma ja Karen Sukiasyan võtsid osa Praline projekti 4. kohtumisest, mis seekord toimus 10. – 11. mail 2022 Iirimaal, Dublinis. Selle kohtumise põhirõhk oli migrantide keeleõppel. Partnerid ja väliseksperdid rääkisid paljudel teemadel ning jagasid Iirimaa FET-i (Further Education and Training) ja ESOL-i (English for Speakers of Other Languages) häid kogemusi. Seoses hiljutiste dramaatiliste arengutega Ukrainas on ka Iirimaa võõrustanud tohutult palju põgenikke. Seetõttu keskendusid eksperdid kohtumisel ka kohalikele väljakutsetele ja võimalikele tegevustele, nimelt ESOL’i võimaluste kavandamisele ja pakkumisele Ukraina kodanikele. PLA kohtumine lõppes üsna huvitava disainimõtlemise töötoaga, kus osalejad püüdsid uurida praegust kutseharidusmaastikku, väljakutseid, võimalusi ja tulevikku.
Järgmine kohtumine toimub 6. – 7.10.2022 Tallinnas, kus põhirõhk on digioskused ja e-juhtimine täiskasvanuõppes.