Sõpruse pst. 182, TALLINN 13424
info@ekey.ee

Tulemuslik põhikooli karjääriõpe – eeldus kutseõppe õnnestumiseks

Autor: Eveli Kuklane (EKEÜ juhatuse liige)

EKEÜ juhatus andis oktoobri alguses tagasiside karjäärinõustajate ühingu karjääriõppe töörühmas valmivale dokumendile „Õpilaste karjäärikujundamise pädevuste arengu toetamine. Soovitused karjääriteenuste süsteemi loomiseks põhikoolis“.

Kutseõppe jaoks on tulemuslikult korraldatud põhikooli karjääriõpe oluline mitme vajaduse vaates. Esmalt aitab tulemuslikult korraldatud karjääriõpe tagada, et põhikoolist kutsekooli tulev noor on oma erialavaliku läbi mõelnud ning tema valik on püsiv. Täna veel katkestab esimesel aastal u 20% kutsekeskhariduses alustanud õpilastest, kes sageli toovad põhjuseks eriala sobimatust.

Teiseks, julgustab tõhusalt korraldatud karjääriõpe senisest suuremat hulka noori vaatama kutseõppeasutuste poole, selle asemel, et lükata erialavalikut edasi ja jätkata õpinguid üldhariduses. Paraku suur hulk neist pärast gümnaasiumiõpinguid õpiteed ei jätka ning nad sisenevad tööturule ilma tööeluks vajalike teadmiste ja oskusteta. Kuna karjääriõpe ei ole senini suutnud toetada noorte õpitee kujunemist viisil, et iga noor jõuaks õpitud ametini, õpib suur hulk noori täna end üldharidusest tööturule väljudes palgavaesusesse. Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask sõnas hiljuti  Postimehes, et  palgavaesus on eriti suur teatud gruppides ning tõi välja üksikvanemad, madalama või üldkeskharidusega inimesed, hooldajad ja teenindussektori töötajad.

EKEÜ ettepanekud karjääriõppe tõhustamiseks olid suunatud karjääriõppe õigeaegsusele, individuaalsusele, praktilisusele ja koostöisusele.

Muuhulgas tegi EKEÜ ettepaneku sõnastada juhendis nõudlikulmalt, et tegevused peavad toimuma koostöös väliste partneritega – ettevõtete ja haridusasutustega – ning olema sealjuures praktilised ja kogemuslikud. Eesti kutseõppeasutuste senised koostöökogemused põhikoolidega on näidanud, et autentses töö- või koolikeskkonnas läbi viidud karjääriõppe tegevused on oluliselt tulemuslikumad. Õpilased on oma valikutes kindlamad ning edasine õppimine on õpilase jaoks selgemini mõtestatud ja sellevõrra tõhusam.

Samuti tegi EKEÜ ettepaneku täiendada juhendit soovitusega vältida karjääriteenuste pakkumisel õpilaste akadeemiliste võimete põhist segregeerimist. Kutseõppes on erialasid erinevate huvide ja võimetega noortele ning kui põhikooli lähenemine on pakkuda kutsõppe alaseid teadmisi ja kogemusi üksnes nendele noortele, kes gümnaasiumis tõenäoliselt jätkata ei saa või ei soovi, siis toetab kool sellega trendi, mille kohaselt aina rohkem noori väljub haridusest töömaailma ilma erialase ettevalmistuseta ning Eesti  ühiskonnas probleemiks kujunevat spetsialistide põuda.

Karjääriõppe uus mõtestamine on õigeaegne silmas pidades kutsehariduse reformi ning õppimiskohustuse pikendamise protsesse. Hästi korraldatud põhikooli karjääriõppele toetuvad need mõlemad.