Loodava koalitsiooni plaan tõsta koolikohustuse iga 18. eluaastani või kutsehariduse omandamiseni on toonud üle pika aja kutseharidusega seonduva temaatika taas avalikku arvamus- ja uudisruumi.
Tõik, et nende tuhandete noorte käekäik, kes põhihariduse omandamiseni ei jõua, põhihariduse omandamise järgselt edasi ei õpi või kes langevad välja gümnaasiumist või kutsekoolist, koalitsiooni partnerite tähelepanu köidab, on märgiline ja teenib selgelt riiklikku hariduse valdkonna arengukava eesmärki targast ja tegusast rahvast – et Eesti inimestel oleksid teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas!
Rääkides Eesti hariduse valdkonna arengukava kontekstis teadmistest, aga ka oskustest ja hoiakutest, mis võimaldavad end nii ühiskonna liikmena kui aktiivse tööturu osapoolena realiseerida, ei saa me jätta endilt küsimata, kuidas me selle saavutame. Kuidas me jõuame selleni, et tööturule suunduvatel noortel oleksid nii teadmised, aga ka tööturul edukaks hakkama saamiseks olulised oskused, vilumused ja adekvaatsed hoiakud, sh valmidus elukestvaks õppeks?
Me räägime juba aastaid aina keerukamaks muutuvast tööst, räägime sellest, et me kõik peame elu jooksul korduvalt karjääri ja tegevusvaldkonda vahetama ning elukestvat õppe vajalikkusest, et arendada ja kaasajastada oma oskusi.
Me oleme rääkinud väga kaua, aga erinevatel põhjustel ei ole see päädinud reaalsete otsuste ja tegudega, mis kajastuks kutseoskuste strateegilises arendamises juba põhihariduses. Hoolimata karjääriõppe kohustuslikkusest põhihariduses, ei saa jätkuvalt liiga paljud noored osa praktilisest kutsealasest eelõppest ja võimalusest saada seeläbi teadlikumaks iseendast, langetamaks teadlikke edasiõppimise otsuseid.
Eesti kutsehariduse kogukonna hinnangul on koolikohustusliku ea tõstmine 18. eluaastani või kutse omandamiseni igati põhjendatud otsus, mis aitab selgelt kaasa sellele, et haridussüsteemist väljuks ja tööturule jõuaks rohkem kutseoskustega inimesi. Juba 2017. aastal edastas Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Riigikogule seisukoha, et igal inimesel peaks olema 24. eluaastaks omandatud kutse kas kutse- või kõrgharidussüsteemist.
Aga Eesti kutsehariduse kogukond on ka veendunud, et selleks, et noored saaksid langetada tarku ja teadvustatud valikuid edasiõppimiseks, peab oskuste õpe saama alguse juba põhikoolis ning jätkuma ka gümnaasiumis.
Põhihariduse omandamine ei saa olla ühegi noore lõppeesmärk. Ei tohi ka asjaolude tulemusena kujuneda selleks, kui väheteadvustatud ning iseend üle- või alahindav edasiõppimise otsus end ei õigusta.
Ühine eesmärk peab olema üldharidus- ja kutsekoolide koostöös luua paindlikud õpiteed ja mitmekülgsed valikud, et igale huvile, võimekusele ja ambitsioonile oleks loodud kvaliteetne vaste ja seda vähemalt 18. eluaastani. Aga mitte ainult! Kutseharidus on üha enam võimekate õppijate teadlik ja väärikas valik: lõpetamise järel minnakse kõrgkoolidesse edasi õppima, alustatakse tööalast karjääri spetsiifilisi erialaseid oskusi nõudvatel ametitel või tehakse mõlemat korraga.
Kutsekoolidel on selge valmidus omalt poolt panustada selle heaks, et haridussüsteemist ei väljuks oskusteta noori, luues erinevatele sihtrühmadele uusi paindlikke õpiteid erinevatel kutsetasemetel ja olles vastutustundlikuks koostööpartneriks nii põhikoolidele kui gümnaasiumidele noorte kutsealase teadlikkuse tõstmisel.
Loodava koalitsiooni suund on õige!
Me ei saa mööda vaadata sellest, et lisanduvad õppijad tähendavad kutsekoolide vaates vajadust täiendava rahastuse järele ja seda nii õpetajate, õppevahendite kui tugispetsialistide jaoks ega sellest, et kutsealane eelõppe vajab suuremat tähelepanu ning peab saama iga õppija õiguseks, aga me ei tohi jääda nii suure ja olulise otsuse juures kinni põhjustesse, miks ei saa, vaid püüdma riiklikult olulise eesmärgi huvides kokku leppida, kuidas saab. Eeldusi selleks, et saaks, muide, on ohtralt – kaasaegsed koolid, professionaalsed õpetajad, elukestvat õpet toetav jagatud väärtussüsteem, üld- ja kutsehariduse koostööd soosiv seadusandlus, jpm.
Oskused annavad vabaduse igas eas inimesele end teostada ning elada professionaalselt täisväärtuslikku elu. Noortele on oskused aga kiirtee iseseisvusele!
Triin Laasi-Õige
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu
juhatuse esinaine