Sõpruse pst. 182, TALLINN 13424
info@ekey.ee

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing: kutseharidus on kiirtee tööturule!

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu esinaise Triin Laasi-Õige sõnul tuleks kutseharidusest rääkida kui kiirteest tööturule ja ta peab positiivseks, et kutseharidus on jõudnud taas avalikku arvamus- ja uudisruumi.

“Loodava koalitsiooni plaaniga tõsta koolikohustuse iga 18. eluaastani või kutsehariduse omandamiseni on tõstatatud aga ka väiteid, mis ei peegelda tänase kutseõppe tegelikkust. Viimastel päevadel meedias välja öeldud väited kutseharidusest kui tupikteest on tekitanud kutsehariduse kogukonnas nõutust ja nördimust,” rääkis Laasi-Õige.

“Alates jaanuarist on eetris olnud televõistlus “Noor meister.” Iga saadet vaatas vähemalt 50 000 inimest. Osalejad olid edukad kutsekoolides õppivad noored, kellele on võimalus lõpetamise järgselt valida nii töö- kui ka kõrgkooli vahel või ühendada mõlemad. Nimetada neid omadega tupikus olevaks ei ole asjakohane,” lisas Laasi-Õige.  “Eesti igapäevasesse väärtusloomesse panustavad täna tuhanded inimesed, kes kunagi valisid põhihariduse omandamise järel kutse- või kutsekeskhariduse. Nimeliselt võiks välja tuua näiteks rallisõitja Ott Tänaku, tippkokk Peeter Piheli või ettevõtja ja Sihtasutuse Tartu 2024 juhi Kuldar Leisi.” 

Kutseõppeasutuse seadus näeb kutseõppe korraldamise eesmärgina võimaluste loomist isiksuse kujunemisele, kel on kompetentsid, vilumused ja valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks.

Kutsekoolide ja -õppe tulemuslikkust hinnatakse mitmekülgsete kriteeriumide põhjal, sh edukas kutseeksamite sooritamine ja õpingutejärgne rakendumine  kas töötades, õpinguid jätkates või ajateenistust läbides. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel rakendus 2020. aasta kutseõppeasutuste lõpetajatest 2021. aasta seisuga  tööturul keskmiselt 87%. Paljudes koolides on rakendumise protsent üle 90. Sama aastakäigu lõpetajaist 25% jätkas erinevatel tasemel õpingutega, kombineerides seda enamasti tööl käimisega.

“Andmed näitavad, et kutseõppeasutused on neile riigi poolt pandud ülesannete kõrgusel, valmistades igas eas õppijaid ette eelkõige edukaks toimetulekuks tööturul, aga kujundavad ka valmidust elukestvaks õppeks,” lisas Laasi-Õige. “Oskused annavad vabaduse teha elus iseseisvaid valikuid ning olla ise vastutav oma hakkamasaamise ja konkurentsivõime eest. On vägagi asjakohane öelda, et kutseharidus on kiirtee. Kiirtee tööturule ja kiirtee iseseisvusele!”

Seda on kinnitanud ka Tartu Kunstikooli vilistlane, Eesti mööblitootja Oot-Oot Stuudio asutaja ja mööblidisainer Marko Ala, kelle sõnul avavad kutseoskused ukse paljudele erinevatele ametitele ja karjäärivõimalustele. “Tartu Kunstikool andis mulle tööriistad, millega rajada oma ettevõte, ning väärt kogemuse, kuidas luua midagi kestvat ja kvaliteetset.”

Kutseõppeasutustesse jõuab iga aastaga aina enam väga võimekaid noori, kellele see on esimene eelistus. On igati asjakohane arutleda sellest, kuidas veel tõhusamalt toetada kutseõppurite edasiõppimist,” märkis Laasi-Õige.

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing (EKEÜ) on kutsekoolide juhte, töötajaid ja kutsehariduse toetajaid ühendav mittetulundusühing. EKEÜ on haridus- ja teadusministeeriumi sotsiaalne partner.  Liikmed osalevad haridust ja kutseharidust puudutavate initsiatiivide, strateegiate ja seadusandluse väljatöötamisel ning elluviimisel. Ühingul on 135 liiget.

Triin Laasi-Õige

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu esinaine

Tallinna Majanduskooli direktor

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga