Valitsusliidu koalitsioonilepingust tulenev soov muuta kutseharidust atraktiivsemaks on tervitatav. Tööealise elanikkonna pideva vähenemise tingimustes vajame oskustega inimesi ja inimeste oskused peavad vastama tööjõuturuvajadustele. Sellest vaatest lähtuvalt võiks reformi plaan olla ambitsioonikam ja kaasata ka üldhariduse reformimise. Kogu reformi suureks eesmärgiks võiks olla Eesti õpilastele elukestva õpioskuse tagamine.
Hetkel on kutsekeskhariduse õppekavadel õppimine õpilasele rohkem pingutust nõudev kui õpilaste slängis „gümnaasiumis tiksumine“. Kutsekeskhariduse lõpetamiseks nõutava kutseeksami sooritamine on kindlasti raskem kui gümnaasiumi lõpetamiseks riigieksamil nõutava 1. punkti saavutamine. Seega peab kutsekeskhariduse lisa-aasta kavandamisel hoolega kaaluma, kas sellega soovitud õpilaste arvu suurendamisel hoopis vastupidist efekti ei saavuta. Või teeks ka gümnaasiumi nelja aastaseks ja ühe oskuskutse omandamise gümnaasiumis kohustuslikuks?
Kutseharidusest rääkides tuuakse esmase probleeminatavaliselt esile väljalangevust. Õigustatult. Kõrge on väljalangevus esimesel õppeaastal ka kõrgkoolides. Mis on siis meie hariduses valesti? Miks põhikooli ja gümnaasiumilõpetajad ei suuda uues keskkonnas kohaneda ja piisavalt pingutada? Koos haridusteadlastega peaksime selleleküsimustel samuti reformi eel vastuse leidma ja panema parendustegevused juba reformi. Taasiseseisvunud Eestis on kutseharidust erinevatel kümnenditel reformitud ja sellest on Eesti majandusele ainult kasu tõusnud. Paneme siis haridust reformides uuesti majanduse käima!
Kuno Rooba
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing juhatuse
aseesimees
Arvamus ilmus ka 17.08.2023 Õhtulehes https://www.ohtuleht.ee/1089951/aitab-niisama-tiksumisest-rakvere-ametikooli-direktor-teeks-ka-gumnaasiumis-uhe-oskuskutse-omandamise-kohustuslikuks